Siit leiate teavet muru hooldamise kohta. Siinne teave on pärit meie muru hooldamise käsiraamatust – see on üks raamat tervest sarjast, mille Husqvarna on koostanud.

Muru hooldamine.

Mõnikord arvatakse, et muru tekib iseenesest ja selle heaks pole midagi vaja teha, võib-olla aeg-ajalt niita.
Murul võib olla erinevaid funktsioone ja muru liike on erinevaid.

Hoolimata sellest, milline on muru funktsioon, hooldama peab teda alati ja teadlikult ning oskuslikult.

Tulevikus saate tellida juhendi murude hooldamise kohta ja seda nendes riikides, kus on olemas Husqvarna esindus. Külastage oma maa Husqvarna esinduse veebilehte ja te leiate sealt lisateavet.

Muru standard sõltub kasvutingimustele lisaks muru liigist, muru kasutamise eesmärgist ja hooldamisest. Et teha kindlaks muru seisundit on soovitav teha korrapäraselt muru proove.

Niitmiskõrgus

Kogemuste põhjal väidetakse, et sobivaim niitmiskõrgus on 50 kuni 100mm. Kui niitmiskõrgus jääb alla 50 mm, võib see osutuda murutaimedele kahjulikuks. Kuival ajal on soovitav lasta murul kõrgemaks kasvada, siis loob muru endale varju ja ei kuiva ära. Kui muru niitmiskõrgus jääb alla 30 mm, hakkab niitmine lõikeosa liigselt kulutama ja suureneb kividest tingitud löökkahjustuste oht.

Erineva kõrgusega niitmine

Suve esimesel poolel on kasv kiirem. Suvesoojuse saabudes hakkab muru kasv aeglustuma ja on eriti aeglane kuumadel suvekuudel.
Hilissuvel hakkab muru kasv jälle kiirenema ja taandub külmade ilmade saabudes, kui temperatuur jääb alla 6°C.

Sellepärast tuleks kevadel tihedamini niita, suvel niita vähem ja hakata niitmissagedust jälle tõstma hilissuvel.

Niitmine

Niitmine on alati taimele kahjulik. Rohtu vigastatakse ja see suurendab muru kuivamise
ja seenhaiguste tekke ohtu. Kui lõige on tehtud puhtalt ja järsult, tekib murutaimel
väiksem kahjustus ning kuivamise ja haiguste oht on siis ka väiksem.

Ilusa lõikepinna jätavad teravad lõiketerad, niitmine kuiva ilmaga ja suure joonkiirusega (joonkiirus ongi see kiirus, millega terad rohtu lõikavad), kusjuures oluline on veel see, et korraga ei lõigataks üle 50 % rohutaime pikkusest.

Peenestamine (multšimine) tähendab seda, et rohi ja lehed suunatakse pärast niitmist õhujoaga lõikeosa katte alla ja sealt langedes satuvad nad veelkord lõiketeradele, kus need peenestatakse.
Selle tulemusena hakitakse niitmisjäägid peeneks.

Parem kvaliteet madalamate kuludega.

Husqvarna peenestussüsteem BioClip valmistab murule väetist. Kui niidukil on peenestaja BioClip, pole vaja niidetud rohtu koguda ja väheneb oluliselt vajadus väetise järele. Tagaväljavise sobib pikema rohu niitmiseks ja siis, kui rohu võib maha jätta, külgväljavise jätab ilusama murupinna, sest lõigatud rohutükikesed paisatakse laiemale pinnale.

Uurimused näitavad, et peenestatud rohi täidab kuni 50% muru toitainete vajadustest. Peenestamine ei anna murule siiski liiga palju väetist, nii et üleväetamise muret pole.

Võrreldes kogumisega läheb töö umbes kolmandiku võrra kiiremini. Jääb ära rohu kogumine, äravedu ja komposteerimine. Pole vaja muretseda kallist kogujat. Eriti kasulik on peenestaja lehtede puhul ja sageli on see ainus võimalus lehtede töötlemiseks.

Viletsa kasvu korral muutub muru värvus tumerohelisest kahvaturoheliseni ja lõpuks täiesti kollaseks. Muru peab peale niitmise mitmel viisil hooldama, et see kasvaks hästi ja oleks kena.

Muru täkestamine ja kuivanud kõdukihi eemaldamine.

Kõdukiht tekib siis, kui surnud rohttaimed ei lagune ega kasutata muru toiduks, vaid jäävad muru sisse tiheda kõdukihina.

Kui selline kõdukiht on kasvanud 5 mm paksuseks, on muru kasvutingimused juba sedavõrd rikutud, et tekib vee- ja hapnikupuudus, rohujuured tulevad pinnale ja juuremass jääb väheseks. Siis muutub rohu vastupanuvõime väiksemaks ja muru ei suuda enam taluda kõndimist, sportimist ja mängimist Siis muutub muru haigustele vastuvõtlikuks ja mitmed muruliigid hävivad.

Selline kõdukiht võib tekkida mitmel põhjusel:
• kui kasvatatakse uudseid ja tõhusaid muruliike
• kui kasutatakse liiga happelist väetist
• kui väetatakse liiga palju

Millal tuleks muru täkestada ja kõdukiht eemaldada?

Seda tuleks teha siis, kui murul on aktiivne kasvuaeg, kas hiliskevadel või varasügisel. Täkestamist ei soovitata teha varakevadel või kuival ajal.

Kuidas vähendada kõdukihti?

Kõdukihi eemaldamiseks on välja töötatud mitmeid seadmeid. Võib kasutada löökterasid või vedrupiisid, mis sobib paremini tundliku murupinna puhul.

Täkestamine

Kõige tõhusamini saab võidelda külgjuurte ja laialeheliste taimede vohamise vastu deltalabade abil. Kuumades maades kasutatakse deltalabasid edukalt selleks, et vesi paremini taimejuurtele ligi pääseks.

Sügav õhustamine

Paakunud mullas on taimejuurtel raske ja taimed ei saa rahuldavalt areneda. Paakunud mullas ei liigu vesi hästi ja juured ei pääse edasi. Liigse vee kogunemise tõttu tekib mullas hapnikupuudus, mis on taimedele kahjulik.

Paakumiskahjustused võivad esineda uues murus või tekkida hooldamise tõttu. Mõned näited tekkepõhjustest: linnaliiklusest tingitud pidev vibratsioon, raskete sõidukite kasutamine uue muru rajamisel ja inimeste pideval kõndimisel muru peal.

Kuidas saab maad kobestada?

Sellises kohas, kus on taimestik olemas, nagu näiteks muru, tuleb mulda õhustada. Selleks kasutatakse õõnespiidega või torkepiidega spetsiaalseid mullaõhustajaid või seadmeid, mis suruvad pinnasesse õhku. Õõnespiid torkavad pinnasesse silindrilisi avasid, mison umbes 75 mm sügavused. Piidega üles tulnud pinnas koristatakse ära või jäetakse murule.

Mis kasu on mulla õhustamisest?

• Juurestik hakkab hoogsalt arenema.
• Vesi hakkab paremini mulda läbima.
• Muru on kuivamisele vastupidavam.
• Mulla kastmise sagedust võib vähendada.
• Võib vähendada umbrohutõrjet.

Millal tuleks mulda õhustada?

Enne mulla õhustamist peab muru hoogsalt kasvama. Muru ei tohi õhustada siis, kui muru seisund on halb, näiteks kuival ajal või siis, kui muru kasv on vilets.

Väetamine.

Muruväetamise aeg ja väetise kogus sõltub muru funktsioonist ja omadustest. Kui muru ei kasutata intensiivselt, tuleb muru väetada ainult siis, kui on näha, et murul on varasematel aastatel juurdekasv jäänud väheseks. Kui muru pidevalt kulutatakse, tuleb seda ka tõhusalt väetada.

Millal ja kui sageli tuleb muru väetada?

Kui muru tuleb kord aastas väetada, on seda kõige parem teha kevadel. Kui muru kulutatakse pidevalt, antakse esimest korda väetist kevadel, kui muru vajab kõige rohkem toitaineid, ja hiljem veel suve jooksul, et tagada korralikku juurdekasvu, ning lõpuks hilissügisel, et muru saaks endale koguda varusid järgmiseks aastaks.

Kastmine

Kuidas hoida muru kuivamast?

Kui muru on ilus tumeroheline, pole Põhja-Euroopa oludes tavaliselt vaja eriti muru kasta, seda isegi siis, kui on tegemist lühema kuivaperioodiga. Kesk- ja Lõuna-Euroopas
tuleb muru korrapäraselt kasta, et ta ära ei kuivaks. Soovitav on lasta murul kasvada pikemaks, niita alati väga terava lõikeosaga, mulda korralikult õhustada ja kasutada peenestajat, sest need võtted aitavad muru kuivamist ära hoida.

Soovitav on lasta murul kasvada pikemaks, niita alati väga terava lõikeosaga, mulda korralikult õhustada ja kasutada peenestajat, sest need võtted aitavad muru kuivamist ära hoida.

Kuivamise tunnuseks on see, et rohi hakkab muutuma kahvatuks ja muutub hiljem kollaseks.

Kui sageli ja kui palju tuleb kasta?

Kui vihma ei saja, tuleb muru kasta kaks korda nädalas. Vesi peab jõudma kastmise ajal ära voolata, muidu tekib jälle läbimatu mudakiht.

Liigse aurustumise ärahoidmiseks on kastmiseks sobiv aeg suvel hilisõhtu või öö.

Murupinna rikastamine

Varem rikastati murupinda sel teel, et muru väetati huumusrikka mullaga. Tänapäeval lisatakse murule sageli liivasegust mulda, et maapinda ühtlustada ja muuta näiteks liiga savi- või huumusrikka mulla koostist.

Võtted.

Rikastuskiht tuleb töödelda mulda või kõdukihti, eriti liivakiht. Rikastusainet ei tohi panna murule nii palju, et rikastuskiht võiks eralduda iseseisvaks kihiks. Mõningaid murusid ei ole vaja rikastada, teistele on aga rikastamine väga hea ja seda tehakse aasta jooksul mitu korda.

Millal on õige aeg murupinna rikastamiseks?

Murupinna rikastamiseks on õige aeg siis, kui murul on tõhus juurdekasv. Siis kasvab muru rikastuskihist kiiresti läbi ja see ei paista enam välja. Huumusrikast kihti ei tohi lisada hilissuvel ja sügisel, sest niiske kiht suurendab seenhaigustest tekkivate kahjustuste ohtu.

Muru uuendamine

Täiendav külv või täielik uuendamine.

Talvekahjustused, kuivamine ja liigniiskus, mis on tingitud halvast vee äravoolust, mis on omakorda tingitud paakunud mullast – kõik need põhjused võivad tingida muru uuendamise vajaduse.

Kui murutaimedes on alla poole kahjustatud, võib katsetada uut külvi. Kui kahjustatud on üle poole murutaimedest, on soovitav külvata uus muru või paigaldada uus kasvatatud murukiht. Uus külv. Uus murukiht.

Täiendav külv.

Lisakülvi soovitatakse teha algul otseridades ja seejärel 45° nurga all. Nii kaetakse maapind võimalikult ühtlaselt ja ei jää külvamata alasid.

Kuidas valmistatakse ette uut murupinda?

Eemaldage vana muru koos juurtega. Kui ilm on kuiv, tuleb maapind kobestadakuni 20 cm sügavuseni (et tekiks korralik ühendus uue muruga ja vesi läbiks hästi pinnast). Korjake ära kivid ja tasandage maapind. Enne uue muru paigaldamist rullitakse maapind kergelt üle, et aluspind oleks ühtlane ja kindel. Selleks kasutatakse mururulli.

Kuidas paigaldatakse valmismuru?

Mururibad paigaldatakse ridades, kihtide servad täpselt koos. Ühenduskohtadesse võib panna aluspinna mulda koos rikastuskihi liivaga. Seejärel rullitakse muru kinni, seekord ribadega risti.

Nüüd tuleb kohe muru korralikult kasta. Kahe päeva pärast rullitakse murupind veel kord üle, et mururibade ja aluspinna vahel tekiks kindel kontakt.

Tavaliselt tuleb esimese kolme nädala jooksul muru iga päev kasta

Millal niita värsket muru?

Kui tegemist on valmismuruga, tuleb jälgida, kuidas ta on kasvama läinud ja kas pole ohtu muru kuivamiseks. Muru kasvamise kiirus sõltub sellest, millisel aastaajal on muru paigaldatud, milline on ilm olnud, kui palju on sooja olnud. Kevadel ja suvel juurdub muru piisavalt juba kolme nädalaga ja selle peal võib juba käia. Siis võib muru esimest korda niita.